Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
Õppe kogumaht:
200 akadeemilist tundi, sealhulgas auditoorse töö 150 ak.tundi ja iseseisva töö osakaal 50 tundi
Tegevusluba väljastatud haridus- ja teadusministri 17.07.2020.a käskkirjaga number nr 1.1-3 / 20/175
Õppekavarühm: Keeleõpe
Õppekeel: vene
Rühm kuni 8 inim
Üksikisiku tuludeklaratsiooni esitamisel on võimalik 20% kursuse maksumusest tagasi saada.
Õppejõud
Jelena Walz, fololoog, eesti keele õpetaja, suure kogemusega, kõrgema haridus
Jelena Feklistova, fololoog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis, suure kogemusega, magister
Mis on kutsestandard?
Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.
Milleks on kutsestandardit vaja?
Kutsestandard on
– aluseks tööturu nõudmistele vastavate
– õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel;
– aluseks kompetentsuse hindamisel;
– abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel;
– abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele;
– abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse;
aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel.
Koolituse lõpuks on õppija motiveeritud ja omandanud vajalikku keeleoskust eesti keelt
B1-taseme eksami sooritamiseks
Täiskasvanud, kelle keeleoskuse taseme järgi A2-tasemele ja kes soovivad jätkata eesti keele õppimist.
Õppija esitab A2 taseme tunnistuse. Selle puudumisel sooritab ta koolitusifirmasisese keeleoskuse määramise testi tasemele A2. Kooli test koosneb kirjalikust testist, mille abil kontrollitakse kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, ning vestlusest õpetajaga, mille abil kontrollitakse rääkimisoskust. Test sooritatakse paberkandjal. Kuulamisülesannet kuulatakse arvutist või loeb selle ette testija. Ülesanded on koostatud koolitusfirma õpetaja poolt
Kirjutamine
Koostab nõuetekohaselt isiklikke ja poolametlikke kirju ja e -kirju, teateid, kuulutusi, CV’d, avaldusi, motivatsioonikirju, soovituskirju
Kuulamine
Saab aru põhilisest infost igapäevaelu teemadel (töö, kool, vaba aeg, teenindus jne).
– Mõistab kuuldud jutu, uudise, filmi, video, tele- või raadiosaate põhisisu kui teema on tuttav, kõneldakse kirjakeeles, sõnadel otsene tähendus ja hääldus on selge.
Lugemine
Saab aru tekstist, mis põhineb näiteks esinevatest või õppija tööga seotud igapäevaeluga seotud sõnadest.
Rääkimine
Räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäevaelust ja tööstust, plaanidest ja kavatsustest, kirjeldab mõnda oma elu sündmust.
– Küsib ja edastab infot vestluskaardi põhjal (sellisel nagu B1 eksamil).
– Avaldab ja põhjendab oma arvamust ja teeb ettepanekuid õpitud teemade programmis.
Õppekava
Kursuse teemad
1. Minu pere;
2. Kodu;
3. Töö;
4. Haridus;
5. Loodua ja ilm;
6.Vaba aeg;
7. Teeenindus;
8. Toit;
9. Liikmine linnas;
10. Tervis;
11. Sisseostud;
12. Eesti ühiskond ja kultuur;
13. Inimsuhted;
Grammatika
Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
– Asesõna. Isikulised, enesekohased, hyv, omastavad, siduvad, umbmäärased asesõnad ja nende põhivormid (Omastav, Osastav, Alaleütlev, Alalütlev, Alaltütlev, Kaasaütlev, Ilmaütlev).
– Omadussõna. Ühildumine nimisõnaga, -ni, -na, -ta, -ga reegel. Omadussõna võrdlusastmed. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
– Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
– Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv
kõneviis. Tegevusnimed, ühendtegusõnad. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
– Muutumatud sõnad. Kaassõnad. Sidesõnad. Määrsõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
– Küsisõnad.
Sõnavara
Töö sõnaraamatutega. Sõnavara vastavalt teemale. Audio materjal. Töö audio / video failidega.
Kõne
Audio / video materjalide kuulamine / vaatamine, dialoogid, ümberjutustamine, jutustamine piltide järgi, teksti ettelugemine, rollimängud, hääldus, töö õppematerjalidega, suhtlemise rühmad.
Õppemeetod
1) aktiivõppemeetodid: rollimängud, lauamängud, sõnamängud, mosaiiklugemine, ristsõnade lahendamine ja koostamine, veebipõhised mälumängud (nt. Kahoot.it), videote vaatamine ja analüat tempine, plakite.
2) traditsioonilised meetodid: frontaalne töö, lugemis-, kirjutamis-, kuulamis- ja
3) tõlkeharjutused, paaristöö, iseseisev töö tunnis ja kodus.
Iseseisev töö
sisaldab kirjalikke töid, õppetükkide sõnade harjutamist, ülesannete sooritamist platvormis keeletee.ee, https://keeleweb2.ut.ee/ ja https://learningapps.org. Samuti innustatakse õppijaid vaatama eestikeelseid telesaateid, eriti uudiseid.