Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus
Õppe kogumaht:
200 akadeemilist tundi, sealhulgas auditoorse töö 160 ak.tundi ja iseseisva töö osakaal 40 tundi
Eesti keele tasemeeksami koolituse tegevusluba – 1.1-3 / 19/181
Õppekavarühm: Keeleõpe
Õppekeel: vene
Rühm kuni 8 inim
Pärast eraisiku maksudeklaratsiooni esitamist on võimalik saada 20% kursuse tasust..
Õpetaja
Elena Feklistova, filoloog, mitte-eesti kooli eesti keele õpetaja, suure töökogemusega
Elena Walz, filoloog ja eesti keele kui võõrkeele lingvist. Omab kogemusi eesti keele õpetamisel alates 2006. aastast, kogemusi täiskasvanute kursustel, ettevalmistuseks eksamiteks A2, B1, B2 kategoorias.
A2-kategooria keeleoskuse nõuded
Eesti keele oskus A2-kategoorias, nagu on kirjeldatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis, järgmised teadmised ja oskused:
Kirjutamine
Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate side sõnadega nagu „ja”, „aga” ning „sest”
Kuulamine
Mõistab selget ja aeglast seotud kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seos tuvad esma tähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isik- ja pere teave, sisseostud, kodukoht, töö)
Lugemine
Mõistab lühikesi lihtsaid tekste tuttavatel teemadel, kui teksti keele kasutus sarnaneb tema igapäevaelus või -töös sageli ettetulevaga. Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasuta tavaid ja rah vus vahelise levikuga sõnu
Rääkimine
Oskab lihtsal viisil kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid, sõnastada, mis meeldib, mis mitte jne; tekst moodustub lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja -lausetest
Tunni ülesehitus – 4 akadeemilist tundi
Kursus koosneb 40 õppepäevast, iga õppepäeva kestab 4 akadeemilist tundi
Iga õppepäev sisaldab:
- Läbitud materjali kordamist
- Uut kursuse teemat ja vastavat grammatikat
- Vastavat sõnavara. Tööd elektrooniliste sõnaraamatutega
- Praktikat, dialoogid
- Iseseisvat tööd
Mis on kutsestandard?
Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.
Milleks on kutsestandardit vaja?
Kutsestandard on
– aluseks tööturu nõudmistele vastavate
– õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel;
– aluseks kompetentsuse hindamisel;
– abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel;
– abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele;
– abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse;
aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel.
Valmistage õpilased ette A2 kategooria eesti keele eksamiks
Täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti keele õppimist või jätkata selle omandamist keeleoskuse tasemel, mis võimaldab neil toime tulla kõige sagedamini korduvate igapäevaste olukordadega.
Kursuse lõpus üliõpilane:
- mõistab selgelt ja aeglaselt öeldud fraase ja lauseid, mis on seotud oluliste eluvaldkondadega (näiteks teave perekonna, ostude, kodulinna, töö kohta);
- mõistab prognoositavaid, lihtsaid ja selgeid väiteid ja juhiseid ning lühikeste, selgelt esitatud tekstide olemust;
- mõistab lühikesi tekste, mis sisaldavad sageli kasutatavaid sõnu, lühikesi isiklikke kirju, lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning märke ja kuulutusi avalikes kohtades;
- teab, kuidas suhelda lihtsates igapäevastes olukordades, kui vestlus koosneb lihtsast ja otsesest teabevahetusest tuttaval teemal (näiteks töö ja puhkus);
- kirjutab igapäevaeluga seotud lühisõnumeid, väga lihtsaid isiklikke kirju, täidab lihtsaid isiklikke andmeid nõudvaid vorme.
Õppekava
Kursuse teemad
1. Isiklikud andmed;
2. Keel;
3. Ilm;
4. Kodu, perekond, lähikond (sõbrad, kolleegid, naabrid);
5. Igapäevane elu;
6. Vaba aeg ja hobid;
7. Reisid;
8. Suhtlemine eri inimestega;
9. Tervis ja hügieen;
10. Haridus;
11. Poeskäik;
12. Söögid ja joogid;
13. Meeldejäävad kohad.
Grammatika
Asesõnad ainsuses ja mitmuses. Käänded. Nimisõnad. Nimisõnad ainsuses ja mitmuses. Morfoloogia. Loendatud ja loendamatud nimisõnad. Nimisõnade käänamine. Omadussõnad ja võrdlusastmed. Ülivõrre. Arvsõnad. Tegusõnad. Olevik ja mineviku vormid. Ma-, Da- infinitiiv. Tegusõna. Kaudne kõneviis. -V, -TUD, -TAV kesksõnad. Eitav kõneviis. Sidesõnad. Hüüdsõnad. Eessõnad ja kaassõnad.
Sõnavara
Töö sõnaraamatutega. Sõnavara vastavalt teemale. Audio materjal. Töö audio / video failidega.
Kõne
Audio / video materjalide kuulamine / vaatamine, dialoogid, ümberjutustamine, jutustamine piltide järgi, teksti ettelugemine, rollimängud, hääldus, töö õppematerjalidega, suhtlemise rühmad.
Õppemeetod
Ettekanded kursuse teemadel. Töövihiku harjutused. Dialoogid, ümberjutustamine, suulised ja kirjalikud ülesanded, rollimängud. Eriülesanded vastavalt kursuse teemale. Teksti kuulamine. Töö õppematerjalidega auditooriumis.
Iseseisev töö
Töövihiku harjutused. Eriülesanded vastavalt kursuse teemale. Audio / video materjalide kuulamine / vaatamine, ümberjutustamine, tekstide tõlkimine, teised kirjalikud ja suulised ülesanded.